Areal relations of Indo-European loanwords in Finnic dialects

Vilja Oja

Abstract


The areas of the distribution of Indo-European loanwords in Finnic dialects are described on many lexical maps of the Atlas Linguarum Fennicarum and the Atlas Linguarum Europae. The maps of those atlases offer an opportunity to follow the post-formational contacts of the languages. The analysis of the spread of loanwords makes it possible to find the main routes and centres of Indo-European innovations in Finnic dialects and discuss the reasons for the different sources of the influences. Sometimes, the Finnic area has been a boundary zone for several widespread Indo- European stems coming from different directions. Often the area distribution of dialect words is etymologically suggestive, but the source language depends on the concept. The differences in the use of stems with the same Indo-European origin in different Finnic languages may, at least partly, be due to the words having been borrowed at different times and from different donor languages.

Kokkuvõte. Vilja Oja: Indoeuroopa laensõnade levikust läänemeresoome keelte murretes. Kõigi läänemeresoome keelte murdesõnu koos on kaardistatud keeleatlastes “Atlas Linguarum Fennicarum” ja “Atlas Linguarum Europae”. Murdesõnade levilad ei kattu enamasti keelealadega. Atlaste kaartidel näeme alasid, kus eesti murretes on levinud (alam)saksa, rootsi, läti ja vene laensõnad, soome murretes rootsi ja vene laenud ning isuri, vadja, karjala ja vepsa keeles vene laenud või samad germaani algupäraga sõnad nagu soome või eesti keeles. Palju indoeuroopa laene seostub kaubandussuhetega ja siinmail valitsenud võõrvõimudega. Laenuallika määratlemisel arvestatakse sõna sisu ja laenamise aega. Osa rootsi sõnu on eesti, karjala, isuri ja vadja murretesse laenatud soome keelest. Saksa sõnu on isuri ja vadja murretesse levinud soome ja eesti keelest. Saksa laenudel liivi keeles leidub lätipäraseid jooni. Sõnalevikud näitavad, et soome keel kuulub sagedamini lääne, karjala ja vepsa murded ida mõjusfääri. Eesti ja liivi keeles on laene mõlemast suunast. Isuri ja vadja murretes kajastuvad kolme naaberkeele – soome, eesti ja vene mõjutused.

Märksõnad: murdesõnavara, indoeuroopa laenud, keeleatlased, läänemeresoome keeled


Keywords


dialect vocabulary; Indo-European loanwords; linguistic atlases; Finnic languages

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2014.5.2.04

Refbacks

  • There are currently no refbacks.






ISSN-L 1736-8987
ISSN 1736-8987 (print)
ISSN 2228-1339 (online)