“Good administrative language” from the perspective of public administrators with L2 backgrounds

Jyrki Kalliokoski

Abstract


Clarity, pertinence and comprehensibility are stated in the legislation as guiding principles of the language of Finnish public administration. This article presents professional administrators’ views about these ideals of administrative language. The issue of good linguistic practices in public administration is discussed from the perspective of professionals who have learnt Finnish as adults. The data come from interviews with professionals (Finnish as L2) and their superiors (Finnish as L1) working in public administration. The article addresses the interviewees’ conceptions of the relevance of clarity, pertinence and comprehensibility in their daily work and their language socialization into the workplace community, the audience design of administrative communication and their agency as users of Finnish administrative language. The analysis shows that the multilingual professionals are confident about their language skills and aware of the varieties of Finnish administrative language and the restrictions in their use. The native speaker superiors refer to the models offered by the more formal bureaucratic genres as an explanation for the linguistic “complexity” that they have occasionally perceived in texts produced by administrators with L2 backgrounds. Instead of adhering to the norms of (formal) standard language, the interviewed superiors promote efficiency as a quality of good administrative language.

Kokkuvõte. Jyrki Kalliokoski: “Hea halduskeel” soome keele teise keelena (S2) taustaga ametnike vaatenurgast. Seadused sätestavad Soome avaliku halduse keelekasutuse põhialustena selguse, asjakohasuse ning mõiste tavuse. Artiklis võetakse vaatluse alla ametnike arvamused ja hinnangud halduskeele ideaalide kohta. Avaliku suhtluse hea keeletava küsimusi käsitletakse nende ametnike seisukohalt, kes on omandanud soome keele täiskasvanuna. Artikli keeleainestikuks on intervjuud a) soome keelt teise keelena ning b) neist kõrgemal positsioonil ja soome keelt emakeelena kõnelevate ametnikega. Artikkel käsitleb intervjueeritute arusaamu keele selguse, asjakohasuse ja mõistetavuse tähtsusest nende igapäevatöös ja keelelises sotsialiseerumises töökeskkonda, ametkondliku kommunikatsiooni kujundamisest vastuvõtja huvidega arvestades ning oma tegevusest soome halduskeele kasutajatena. Analüüsi tulemused näitavad, et mitmekeelsed ametnikud on kindlad oma keeleoskuses, teadlikud soome halduskeele eri kujudest ning piirangutest nende kasutuses. Soome keelt teise keelena kõnelevate ametnike tekstides aeg-ajalt esinevat keelelist “keerukust” selgitavad soome keelt emakeelena kõnelevad kõrgemas positsioonis olevad ametnikud bürokraatlikest žanridest tulenevate mude litega. Formaalse standardkeele normide järgimise asemel soosivad küsitletud soome keelt emakeelena kõnelevad ametnikud hea halduskeele omadusena tõhu sust.

Märksõnad: halduskeel; keeleideoloogiad; teise keele kasutus; keeleline sotsialiseerumine; keelekorraldus


Keywords


language of administration; language ideologies; second language use; language socialization; language planning

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.04

Refbacks

  • There are currently no refbacks.






ISSN-L 1736-8987
ISSN 1736-8987 (print)
ISSN 2228-1339 (online)