On the imperfective and perfective aspect in Estonian and Latvian

Ilze Tālberga, Aive Mandel

Abstract


This article presents a brief overview and comparison of the imperfective and perfective aspect in Estonian and Latvian. The main means of expressing the perfective and imperfective aspect in Estonian are the case opposition of the direct object (the nominative/genitive or the partitive), the use of verb particles, and the general context. In Latvian, the opposition of the perfective and imperfective aspect is mainly expressed by existence or absence of verb prefixes, adverbs, and also the context. In Latvian, verb prefixes, besides perfectivity, may also add or modify the lexical meaning of the verb. We compare how the perfective and imperfective aspect are expressed in both languages in the case of transitive verbs, based on the correspondences found in a text corpus of literary works and their translations.

Kokkuvõte. Ilze Tālberga, Aive Mandel: Imperfektiivsest ja perfektiivsest aspektist eesti ja läti keeles. Artiklis uuritakse imperfektiivse ja perfektiivse aspekti vastandust võrdlevalt eesti ja läti keeles. Selleks kasutatavad näited pärinevad eesti ja läti ilukirjandusteostest ning nende vastastikustest tõlgetest. Käesolevas analüüsis on keskendutud transitiivsetele verbidele, mis nõuavad objekti. Edaspidises uurimistöös loodetakse võtta vaatluse alla ka intransitiivsed verbid. Eesti keeles on keskseks perfektiivsuse markeerimise vahendiks objektikääne. Perfektiivsust väljendab totaalobjekt (ainsuse või mitmuse nominatiiv, ainsuse genitiiv). Läti keeles väljendatakse perfektiivsust esmajoones verbiprefiksite abil, mida on kokku 11 ning mis kõik võivad (aga ei pruugi) lisaks perfektiivsusele anda verbile ka mõne muu (ruumilise, kvantitatiivse või kvalitatiivse) lisatähenduse. Kõrvutasime näitematerjali abil esmalt neid olukordi, kus eesti täisobjekti vasteks on läti keelde tõlkimisel prefiksverb, ning vaatlesime sama olukorda ka vastupidisel tõlkesuunal. Ilukirjandusnäidete põhjal tuleb neist näidetest lisaks perfektiivsuse vastavusele hästi välja ka läti prefiksi lisatähendus. Teiseks toimivad eesti keeles perfektiivsuse väljendamise vahendina ka verbipartiklid (nt ära), mis võivad kas aidata totaalobjektis juba kajastuvat perfektiivsust kinnitada või on teatud juhtudel ka obligatoorsed. See mehhanism aitab kompenseerida eesti keeles ajalooliste muutuste tõttu vähem eristuvaks muutunud objektikäänete ebaselgust võrreldes nt soome keelega, kus eesti keelest sagedamini piisab perfektiivsuse väljendamiseks pelgalt objektikäändest. Tõlkekõrvutuste põhjal järeldub, et eesti verbipartiklit saab läti keeles väljendada verbiprefiksiga, milles võib avalduda lisaks perfektiivsusele ka lisatähendus (aiz- – ‘kinni’). Lisatähendus võib ka puududa (iz-mazgāt – ‘ära pesema’), viimasel juhul väljendatakse nii partikli kui ka prefiksiga vaid perfektiivsust. Eesti verbipartiklit võidakse aga läti keeles väljendada ka prefiksverbiga, millele lisandub samatähenduslik adverb. Kuna sellist adverbikasutust ei peeta läti keeles aspekti osaks, sest perfektiivsus väljendub juba prefiksis, siis võib neid tõlgendada ruumilist suunda rõhutavatena. Mõlemal tõlkesuunal on näha, et kui prefiksverb on juba olemas, siis sellele läti keeles lisatud adverb eestikeelset vastet ei mõjuta – eesti keeles esineb siis samasugune vaste, nagu oleks adverbita prefiksverbi puhul, kuna ka prefiksverbis on sama ruumilisus juba esindatud. Mõlemad keeled kasutavad siis sel juhul paralleelselt adverbe.

Imperfektiivsust saab eesti keeles väljendada osaobjektiga (partitiiv), mis aga võib sõltuvalt kontekstist kanda ka perfektiivset tähendust. Läti keeles on imperfektiivse tõlgendusega osaobjekti vasteks prefiksita verb, mis ilmneb mõlemal keelesuunal ka tõlkematerjalis. Lisaks on läti keeles võimalik imperfektiivsust väljendada konstruktsiooniga prefiksita verb + adverb, milles esinev adverb on prefiksiga samatähenduslik. Nii on konstruktsioonis perfektiivsust väljendav prefiks asendatud samasisulise adverbiga, saavutades imperfektiivse tähenduse. Ka selle konstruktsiooni puhul võib näha tõlkenäidetes eesti vastena osaobjekti partitiivis, mille tõlkevastena võib omakorda eesti-läti tõlkesuunal leida osaobjekti. Läti keele imperfektiivsete (prefiksita verb) lausenäidete vastena võib mõnel harval juhul leida eesti keeles ka progressiivtarindi.

Käesolev uurimus tõi perfektiivsuse ja imperfektiivsuse väljendamisel eesti ja läti keeles välja rea omavahelisi paralleele, erinevusi ja ka sarnasusi. Artikkel on mõeldud esmase sissejuhatusena väga laia teemasse, mille käsitlemisel oleks edaspidi tarvilik nii märksa avaram vaatepunkt (nt kaasata intransitiivsed verbid ja laiendada aspekti käsitlust) kui ka põhjalikum ja mitmekülgsem uurimismaterjal.

Märksõnad: aspekt; imperfektiivsus; perfektiivsus; verbid; prefiksverbid; adverbid; läti keel; eesti keel


Keywords


aspect; imperfective; perfective; verb; phrasal verbs; prefixes; adverbs; Latvian; Estonian

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.13

Refbacks

  • There are currently no refbacks.






ISSN-L 1736-8987
ISSN 1736-8987 (print)
ISSN 2228-1339 (online)