Estonianness (lith. ‘estiškumas’) in Lithuanian from the perspective of economic linguistics

Jolanta Zabarskaitė

Abstract


Processes are taking place in the 21st century that are altering the role of language and society’s attitude towards language. The virtualisation of the world, the influence of the media, and the processes of globalisation are all driving a shift in the role of language. This has made linguistics, as well as other humanities and social sciences, turn back to neuroscience and a focus on cognitive processes.

The interaction between linguistic processes and real-life evolution has two axes, with semantic structure analysis playing an important part on the linguistic plane, and analysis of the impact of language on real-life processes. The economic linguistics approach makes it possible to tie the predominant sense elements of any concept to the linguistic worldview of the national language and the sociocultural consciousness of the actual language community.

The objective of this article is to introduce several linguistic ideas by revealing: 1) the method of reconstruction of deep semantic structures – the ‘semantic dowry’ analysis; 2) the method of identifying the predominant sense elements of a concept in the sociocultural consciousness of an actual language community based on the approach of economic linguistics. In order to demonstrate how this method works, the article identifies the predominant sense elements of the concept estiškumas (‘Estonianness’) denominated by the lexemes estas/estė/estai (‘Estonian’, N, SG-M/SG-F/PL) and estiškas/estiška (‘Estonian’, ADJ, M/S).

Kokkuvõte. Jolanta Zabarskaitė: Eestist leedu keeles. Lekseemist estiškumas (‘eestilik’) leedu keeles majanduslingvistika vaatepunktist. 21. sajandil käimasolevad protsessid muudavad nii keelte rolle kui ka ühiskonna suhtumist neisse. Maailma virtualiseerumine, meedia mõju ja globaliseerumisprotsessid põhjustavad keele rollide muutumise. See on sundinud keeleteadust nagu ka teisi humanitaar- ja sotsiaalteadusi pöörduma neuroteaduste juurde ja keskenduma kognitiivsetele protsessidele. Keeleliste protsesside ja reaalse maailma evolutsiooni vahelisel vastastikmõjul on kaks telge: tähendusstruktuuri analüüs, mis mängib olulist osa keelelisel tasandil, ning keele mõju analüüs reaalse maailma protsessidele. Majanduslingvistiline lähenemine võimaldab siduda ükskõik millise mõiste peamised tähenduselemendid riigikeele keelelise maailmapildi ja tegeliku keelekogukonna sotsiokultuurilise teadvusega. Käesolevas artiklis tutvustatakse 1) semantiliste süvastruktuuride rekonstrueerimise meetodit ning 2) majanduslingvistilisel lähenemisel põhinevat meetodit, mis võimaldab tuvastada mõiste peamisi tähenduselemente tegeliku keelekogukonna sotsiokultuurilises teadvuses. Kirjeldamaks valitud meetodi rakendumist, selgitatakse lekseemide estas/estė/estai (‘eesti’, N) ning estiškas/estiška (‘eesti’, ADJ) näitel mõiste estiškumas (‘eestilikkus’) peamisi tähenduselemente.

Märksõnad: eestilikkus; majanduslingvistika; semantika; tähendus; alltähendus; diskursus


Keywords


Estonianness; economic linguistics; semantics; meaning; sense; discourse

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.19

Refbacks

  • There are currently no refbacks.






ISSN-L 1736-8987
ISSN 1736-8987 (print)
ISSN 2228-1339 (online)